• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 5000,04%7 622,69
  • DOW 300,15%52 565,88
  • Nasdaq −0,03%25 459,24
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 5000,04%7 622,69
  • DOW 300,15%52 565,88
  • Nasdaq −0,03%25 459,24
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Täna poole Alexela Groupi müümisest Heiti Häälele teatanud Igor Bidilo on ärimees, kelle vastu on huvi tundnud ka kaitsepolitsei.
Heiti Hääl ja Igor Bidilo.
  • Heiti Hääl ja Igor Bidilo.
  • Foto: Andras Kralla
Juba 1990ndate alguses ettevõtlusega alustanud Igor ja Jevgeni Bidilo ning nende äripartner Aleksandr Grigorjev rikastusid Baškiiria naftatehastega seotud vahendamisskeemides. Vahepeal kuulusid ka TEK-NN (Nižni Novgorodi soojatootja) direktorite nõukogusse. Bidilodele ja Grigorjevile kuulub Baškiiria pealinnas Ufaas resideeruv ATEK, mis asutati 2001. aastal.
Ettevõtte kodulehel on kirjas, et naftatöötlemise turul ollakse üks edukamaid ja stabiilsemaid ettevõtteid. Konkurendid rääkisid samal ajal Venemaa pressis, et vendade Bidilode äri sai kõva kiirenduse tänu sõprusele tollase Baškortostani Vabariigi (Baškiiria) presidendi Murtaza Rahimovi poja Ural Rahimoviga. Kohalikes nafta ümbertöötlemise tehastes oli vaja nafta ümbertöötlemiseks omada kvoote ning seda tutvused kõige kõrgemal tasemel ka tagasid. 2009. aastal küündis ATEKi naftatöötlemise maht kahe miljoni tonnini aastas.
Kuid see äri lõppes ära, kui 2009. aasta kevadel ostis Baškiiria naftatöötlemistehased Ural Rahimovi kontrollitud investeerimisfondidelt 2,5 miljardi USD eest Vladimir Jevtušenkovi suurosalusega finantskorporatsioon SISTEMA ning seniste vahendajatega sõlmitud lepingud lõpetati. Jevtušenkovi naine on mõningate allikate järgi Venemaa rikkaima naise Jelena Baturina õde. Jevtušenkovi enda vara väärtuseks hinnati 2011. aastal 7,7 miljardit USD. Bidilod keskendusid seejärel nafta ja naftasaadustega kauplemisele. Koostööd tehakse paljude tuntud naftakompaniidega.
Firma oli siis Evrokontrakt?Evrokontrakt oli suurem ettevõte, ega enne seda oli meil ettevõte nimega Aasia-Euroopa Liit. Müüsime diisliõli, masuuti, mida tollal hästi ei ostetud. Erinevalt bensiinist, millel oli tarbimine taga. Naftatehase juht ütles mitmele firmale, kes müüb halvasti mineva kauba maha, siis neile anname ka kauba, millega saab teenida. Pool puhaskasumist tuli tehasele anda. Kuna ülejäänud keeldusid tehasega kasumit jagamast, siis sõlmisime meie tehasega koostöölepingu. Edasi saime kõiki lepinguid sõlmida juba tehase nimel. Ehk me esindasime tehast, aga kaupa müüsime palju kõrgema hinnaga, turuhinnaga. Juba esimesel aastal teenisime hulga raha. Seejärel hakkasime eksportima. Koostöö oli Leedus, Lätis. Eestisse jõudsime viimases järjekorras.
Te olete ise Kasahstanist pärit?Ma sündisin Karagandas.
Vend elab Moskvas?Ta elab Moskvas, aga on ka Karagandast pärit. Venemaa ja Kasahstani kodakondsust jagati 1991. aastal nii, et kuhu keegi oli sisse kirjutatud, selle said. Ma ei ole sellest praegu sugugi kaotanud. Kasahstanis on dividendidele viie-protsendiline tulumaks. Kujutate ette, viis protsenti! Kuidas saab mitte maksta makse! Käibemaks on 12 protsenti. Fantastika!
Mis plaanid teil Eestis on?Me ei taha olla märkamatud, tahame teha midagi positiivset, investeerida Eestis. Tahame jätta siia majandusse reaalselt nähtava jälje. Projektid on meil üsna ambitsioonikad. LNG-terminali puhul on tähtis, et seda ei politiseeritaks. Tõepoolest, teatud turuolukorras võib terminal ka seisma jääda, aga kui seda ei tule, maksavad kõik üle. On rida asju, mida me mõistame paremini kui mõned inimesed siin. Me teame, millised on turutingimused Kasahstanis ning kui palju gaasi lendab seal korstnasse. Piisab, kui 100 km torujuhet ehitada ja saab terve Eesti gaasiga ära varustada.
Kas teie arvates alandab LNG-terminal gaasi hinda?Sellele küsimusele tuleb läheneda etapiviisiliselt. Kui midagi ei tee, siis hind ka ei alane. Mis on alla miljardi m3 Gazpromi jaoks? Mitte midagi. NordStreami valmimisega ja kuna transiidimaad on vahelt kadunud, on gaasi hind muutunud selliseks, et Ukraina on huvitatud juba gaasi saamisest Saksamaalt. Kujutate ette, millised mahud seal on! Kõik väikesed riigid hakkasid nafta- ja gaasihinna tõusu juures sõlmima Gazpromiga 30-35 aastaseid lepinguid. Aga see ei ole partnerlus, kui juba aasta pärast lepingut muudetakse. Gazpromil on strateegilised partnerid ja partnerid, kes täna on ja homme enam ei ole partnerid. Sellest tulebki hinnakujundus.
Mis plaanid on teil keemiatehasega Kiviõlis?Keemiatehas…seda on küll palju öeldud. Kui seal keegi midagi kokku keerab (himitšit), siis …. (kõik naeravad)
Te olete seal käinud?Jah. Tehas avaldab muljet, aga selles plaanis, mis seal tehti kuni 1940ndate aastateni. Hilisem ei avalda eriti muljet. Me oleme tegelenud üsna sügavuti nafta ümbertöötlemisega ning meil on projekt, mis on seotud nafta ümbertöötlemisest tekkiva naftakoksiga. Loodame, et meie partnerlus Heitiga annab võimaluse laiendada meie projekte USAs. USA on suurim naftakoksi tootja. Kui Venemaal toodetakse kaks mln tonni, siis USAs 70 miljonit tonni. Küsitakse, miks Eesti impordib naftatooteid, kui endal on olemas põlevkiviõli. Et miks ei võiks seda ümber töödelda ja saada tooteid. Küsimust ei saa aga nii püstitada, et olgu kasvõi halb toode, peaasi, et oma. Küsimus tuleb püstitada nii, et mitte lollilt müüa seda toodet, vaid kuidas sellele lisada väärtust.
Näete selles potentsiaali?Me näeme, õpime seda praegu tundma. Arvan, et poole aasta pärast anname ka konkreetsetest asjadest teada. Põlevkiviõli on hinnaline toode ja temas on palju aromaatseid süsivesinikke.
Samas on tehnoloogia seal üsna vana?See on vana. Meie eesmärk on, et õlis oleks üha vähem ja vähem orgaanikat. Seepärast tuleb tehnoloogiat vahetada. Küsimus on ka, kuidas põlevkiviõlist teha palju suurema väärtusega toodet. Standartne lähenemine naftatoodete tagaajamiseks siin ei kõlba. Seesama naftakoks, millest me rääkisime. On koksi, mis maksab 30 USD tonn ja on koksi, mis maksab 2000 USD tonn. Viimast teevad jaapanlased ja Venemaa ostab seda sisse. Ei suudeta ise teha, kuigi selleks on valitsuse ülesanna.
Teil on ka kogemus akrüülhappe tootmisel?See oli investeerimisprojekt. Oli tänapäevane Jaapani tehnoloogiaga tehas, mis vaevu-vaevu töötas, ta polnud efektiivne. Samas oli tehas SRÜs monopoolses seisus ja ei maksnud palju. Miks mitte see osta, kui nagunii ilmub lõpuks omanik, kellele seda on vaja. Huvitav äri oli, müüsime selle eelmisel suvel Siburile.
Olete kursis keskkonnaprobleemidega Kiviõli tehases?Olen neist teadlik, küll mitte detailides. Nende küsimustega tegeleme kompromissitult. Arvatavasti on seal tegematajätmised aastatega kogunenud. Selles osas ootame valitsuselt mõistmist, et meid kohe ära ei lämmatataks.
Kui palju sinna on vaja investeerida?Sellele tuleb vaadata komplekselt. Meie huvides on tootmise suurendamine ja efektiivsus ning keskkonnale tehtava kahju vähendamine. Teate sõiduautot Žaporozets? See on odav, maksab vähem kui talle külge pandav katalüsaator. Siin ongi vastus teie küsimusele, investeering peab olema tasakaalus. Kui välja töötada tehase arenguplaan võimsuse ja efektiivsuse kohta, siis see on seotud keskkonnaalaste nõuetega.
Kas teil on huvi ka Leningradi oblastis olevale põlevkivivarule?Huvi meil selle vastu on. Midagi vormistatud ei ole. Kui me hakkasime selle teemaga tegelema, saime negatiivse tagasiside, et see on väga keeruline. Kiviõli tehasega saime aga spetsialistid, kes teavad, kuidas käib töö põlevkiviga. See info, mis meid varem hirmutas, on praegu arusaadavam. Esialgu me ei lähe seal kohaliku võimuga kohtuma, sest meie ettevõtte maine on selline, et kui me milleski juba läbi räägime, siis me selle ka ära teeme. Aga enne seda tuleb endale asjad selgeks teha, muidu on pärast raske taganeda.
Kas seal tehas praegu töötab? Tehas on Rosnefti patronaaži all, kaks korda on seda püütud müüa. Me ei taha seda kui tehast, see ei huvita meid. Tehas ei ole mitte midagi väärt. See tuleb investeerimisprogrammiga üles töötada.
Aga maavarud?Varud on suured, aga küsimus on, kuidas teha nii, et põlevkivi hind ei oleks kõrgem kui diislikütusel. Kiviõli spetsialistidega on võimalik meil seda sügavamalt tundma õppida.
Teil on veel kinnisvaraarenduse äri Venemaal. Kas on ka Eestis selles osas huvi?Bidilo: Huvi on. Loodan, et midagi ka teeme. Praegu on sellest veel vara rääkida. Heiti Hääl: Lihtsalt tulukus on siin ja Venemaal erinev.Bidilo: Ma arvan, et kusagil ei ole praegu võimalik tulukust ennustada. Näiteks Moskvas maksab korteri keskmine m2 30 000 USD. Kuid, kui palju maksab maa, kui palju maksavad kommunikatsioonidega ühinemised ja ehitamine. Keeruline on. Novorossiiskis on pooleli kinnisvaraarendus, millelt loodame 100 miljonit USD teenida. Peterburis on meil paar krunti.
Mida äri ajamiseks on vaja?Ideed on vaja. Kõige hullem, kui enamus rahast tuleb maa seest võetud ressursist. Inimeste sissetulekud peavad kasvama tootlikkuse kasvust, aga mitte naftamüügi suurenenud tuludest. Need ei ole reaalsed tulud ja inimesed muutuvad laisaks. Aga kui oled näljane, siis ka mõtled, kuidas midagi teha. Üks mu Ameerika tuttav pakkus 1990ndate alguses, et Igor, hakkame joogivett pudelisse panema. Teate, mis ma talle ütlesin? Kas sa oled loll, vesi tuleb tasuta kraanist, kes seda ostab?! (hakkab naerma) Aga tema teenib sellist raha praegu! Siin ongi vaja kreatiivsust.
Mis teile Eestis olles on silma jäänud?Restorane on teil palju, hinnad on odavad (naer). Kuu Moskvas elamise raha eest saaks teil siin aasta aega elada. Hotelliäris on teil suur konkurents. Swisshotell talvel, 80 eurot koos hommikusöögiga… kuhu veel! Moskvas maksab ööpäev sellises Swisshotellis 1000 USD. Kui me puutusime Eestis ettevõtete asutamisega kokku, oli meie jaoks hämmastav, et ettevõtte saab registreerida poole tunniga ja juba oledki ärimees. 1990. aastal registreerisime oma esimese ettevõtte Venemaal ning selleks, et saaks lasta pitsati välja lõigata, tuli kõigepealt minna miilitsasse, kust anti luba pitsati saamiseks. Kõik see võttis aega kolm kuud.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele